Dag Twee:
Welcome to Amsterdam

It’s a PRANK, bro. Why you got to be hating? It’s just a PRANK, bro!!

Juhtisin selle eelmise posti viimase pildiga tähelepanu ainult sellele, et siinsed mendi autod näevad huvitavad välja ning oi kurat kuidas nad lärmi toodavad. Need sireenid on juba midagi konkreetset. Mõtled, et lased paar tänavat eemal naabri Vovalt teleka rotti, aga neid siirene kuuldes viid pigem enda oma tema juurde. Nii noh… kööki lisaks… heast sõbramehelikkusest. Huvitavaks läks mu õhtu nii v naa.


Kui ma soovin endale peale, siis ma jalutan alati sellest lauast mööda. Alati on seal keegi mängimas olnud, pinkidel Austraalia ajast tuttavad tegelased ning turistid neid pealt vaatamas. Jalutasin seegi kord keslinna, et teha siis seekord suurem tuur. Äkki isegi käia punasel tänaval ära kui peaksin viitsima nii kaugele kõmpida. Eks näis mis elu toob.


Otsisin endale järgmise coffee shopi, et Amsterdami võlusid nautida. Ringi kõmpimine teeb ju näljaseks. Olles mõned valmis rollitud eksemplarid ära mekkinud otsustasin endale oma võtta. Ise peremees, siis alati lihtsam ning mõistlikum. Müüjate tungivatel soovitustel võtsin endale siis Strawberry Cushi. Nende sõnul pidi see olema eriti sticky icky ja dank shizz… Kui eksperdid ütlevad, siis kes olen mina, et vastupidist väita. Üldse müüakse siin imelikku sitta. Tavalisest väiksemas toidukas on kanepi maitselised pulgakommid, küpsised, šokolaadid etc… See list on lõputu. Ainsa vahega, et need on täiesti mõttetud, sest 0% THC. Proovin ühte pulgakommi ja hakkan pms oksele. Sitt, mis sitt.


Rääkidest poodidest, siis… tra ma vihkan šoppamist, see on üks nendest täiesti mõttetutest ja lollidest asjadest, aga türa kuidas see vahepeal lihtsalt triggerdab. Lähed Rimisse, et võtta endale üks pizza ning nahhui tõmmata. Kellukesed mängivad, inimesed lõugavad. Seal eemal on jõulu laat, mees mikrofonis lällab, tibid teevad meiki, nänni läheb… Mul hakkas füüsiliselt paha, nii et ma tulin ära sealt. See pole normaalne… Pizza oli neil ka otsas.

Siin tundub nagu kohati sama olema. On poed, kuhu lähed ja saad mis vaja. The essentials, ilma milleta ei saa hakkama. Vajalikud ühiskonna heaolu jaoks.


Siis on sul need klassikalised Tiimari ja Balti jaama stiilis poed. Topime aknad ja seinad ääreni sitta täis, küll miski müüb. Mulle meeldib teie lähenemine, ausalt. Teil on alati hea valik, ma saan tõenäoliselt täpselt selle, mida ma tahan. Miniatuurse täpsuseni on vaja, et mu bongil oleks üks rind C ja teine rind B korv. Millimeetrid on siin mängus.



Ja kõige lõpuks…. Need off the wall retardation poed. Need I’m *fabulous* poed, kus sa näed juba väljast ära…. Mina sinna sisse ei astu, kohe kindlasti mitte. Kui sa kunagi mind seal näed, siis ma pole seal vabatahtlikult ning sa peaks kohe 112 helistama…. Tore, tore. Ma saan aru, et te olete Alice in Wonderlandi või oma vanaisa riidekappi näinud. Macklemore oli 3 kuud üks suvi relevant ja enam ei ole. Me kõik oleme tahtnud selle kuulsa loo tegelastega suurt piipu teha nind mad hatterica laua taga teed juua. The rides over Alice, it’s time to come home.



See selleks, igal poel on oma nišši vaja. See little something-something, mis teeb neid erilisemaks. Vanasti tähendas see seda, et sa pidid õppima hakkama või trenni tegema, et sa saaksid paremaks. Oleksid üle oma konkurentsist, sest sa müüd grade A sitta või narkootikume. Amsterdamis on mõlemad legaalsed, ehk palju on neid kohti, kus sa vaatad ja mõtled…. If I tried all of these at the same time, would I die??? Answer on most likely, aga sama juhtub ka kui sa purgi Xanaxit ühe korraga tühjaks jood? (äkki oleks aeg helistada ja abi otsida). Nali naljaks, aga see on tõsine kraam, mida nii avalikult reklaamitakse. Coffee shopid on küll nii palju eraldatud, et sa sisse nii lihtsalt ei näe. Magic mushrooms, MDMA, Cocaine, anal relaxants… Fuck me side ways and call me uncle Jerry, see on jõhker lihtsalt. Jagage meile oma enda lugu, parim saab mult 3 grammi kubemekarvu.




Loomulikult on siin ka kolmandat tüüpi poed, sest nad ei ole nii kinnised inimesed kui eestlased.. rohkem avatud nagu muu maailm. Oma enda tänava sektsiooniga, kus kõik on lubatud peale pildistamise. Osad poed kanduvad eemale ka ehk siis siit mõned money shotid teile.




Palun mulle ka jõuludeks üks suur must riist ja see valge elukas puuri küljes. Täpselt see, millest ma olen juba aastast 2009 unistanud kui üks kord perset pühkides paberile liiga kõvasti peale surusin. Silmarõõmu on siin kõigile ja jalutamist mitme päeva eest. Ma vannun, et ma ei ole idioot ega midagi, aga minuga lihtsalt juhtub asju. Fine, mõnikord sellepärast ka, et ma olen idioot, aga see on kõigil nii, doesn’t make me special, aga….. TÜRA SEE FAKING LIIKLUS JA ORIENTEERUMINE!!!!


Kõik majad on sellised. Üksteise küljes, ning ilma mingi loogikata erinevad. Saan aru, et eksid lasnas ära, sest kõik on ühesugune. Siin sa eksid ära, sest kõik on nii erinev. See pole lihtsalt normaalne. Okei, hakkan siis suuri hooneid ja landmarke ära kasutama, et mul oleks konkreetne arusaam, mis toimub ja kus ma olen.


Oi kui tore suur ja vana kirik. Jätan meelde ning liigun edasi. See saab olema minu kalju. Siis ma näen eemalt ning kõrvalt, et ma olen siin. Kõik on korras kuni on järgmine kirik.


Rahu, rahu ma juba kuulen teid karjumas. „GLive, need on ju täiesti erinevad.“ Jah, seda nad on, aga need on juba neljas esimene ning kolmas teine, mõistad? Nüüd järgmisel on neid kaks tükki kõrvuti.


Hakkab rohkem sassi minema? Mis sa arvad, kui paneks veel ühe juraka sinna taha, aga…. Sellega teeme me chiki-briki blyat. Me teeme sellest massiivsest hoonest, mälestusmärgist, sellest suure ajalooga majast, ME. TEEME! OSTUKESKUSE!!!!!      munnid


Türa, ma olen täiesti kindel, et seda kirikut olen juba näinud, aga teise nurga alt. I swear to god. See oli see hetk, kus ma läksin info punkti ning küsisin endale GPSi. Olles varustatud parimaga, mida printer tehnika lubab asusin ma uuesti tänavale. Ma jõuan oma sihtpunkti.


Veel üks faking kirik… Fuck it. Ma lähen jooma. See on lähemal ning tundub mõistlikum.


Üks võimalus käis vahepeal veel läbi, et kasutaks vett ja sildu, aga neid on rohkem kui mõelda viitsiks või nalja tegema hakata. Lihtsalt ei tule seekord midagi, saate niisama kah kohaliku arhitektuuri ning vana ja laguneva Sony Z1 langeva pildikvaliteediga kohustusliku kultuuri laksu.


Teil on veel hästi ja suur uhke ooperi maja? See asub vee kõrval ning on hästi majesteetlik? Maksis palju rahhi ning bla bla bla….

I can honestly say that I’ve seen better.     khm Sydney khm


Ausalt, lõpuks oli nii pohhui kõigest, et kui ma 3 tundi plaanitust hiljem punasele tänavale jõudsin… see polnud veel korralikult avatud. Kell on vähe, talvine aeg ning pole nädalavahetus. Täiesti kinni olla pole seal kõige mugavam olla ka. Maja seintel on aknad ning seal on naised. Hõõruvad, lehvitavad, söövad, suitsetavad, mida iganes et su tähelepanu saada. Koputavad aknale, et davai, tule siia. Ma teen sust mehe… Vittu kuidas see mind kaineks üritas ehmatada… Kiirendasin sammu ning võtsin järgmise vasakule.. väga valesti vasakule. Kuskil oleks võinud silt olla vms, palun…. Ma tunnistan, et Redtubes (everybody masturbates, and so do you) käies on ikka video thumbnaile scannitud. Mõnel seal on siis olnud ka kahuriga naised või body builders või „I don’t know what to call you without sounding offensive.“ Näha kõike seda, endast 2 meetri kaugusel, akna taga aga ikkagi… See oli hirmus.

Hostelisse tagasi jõudes oli parem jälle olla. Maasikaid on päris tore suitsetada, soovitan teistelegi. Kuus tundi jalutamist ning mu selg ja jalad on valusad. Kell on palju ning mu voodi… Ma lõpuks näen seda, sest ma ei jõudnud päeval tuppa… Homme hommikul on hommikusöök 7:30 ja 10:00 vahel. Äratus on kell 8:30 ning plaan muuseumidesse minna. Wish me luck…

Kõige lõppu jätan huvitava sildi, mida ma linnas märkasin. Ma ei tea, kas see on nali või reaalselt ongi selline muuseum/pila tuur mida korraldatakse? Pigem on keegi lolli nalja teinud ning üritab mu ajudega nussida…

  • detsember 18, 2016

  • GLive

Jaga seda kulda oma hõumidega


NB! Antud blogi sisaldab lihtsurelike jaoks lugematul hulgal roppusi ja ebatsensuurset informatsiooni! Kõik õigused on täie pasaga IVANi ja GLive™ poolt isiklikult kaitstud. Lugedes IVANi ja GLive seiklusi, nõustud sa automaatselt klausliga, mis sätestab, et sa oled faking legend. Me hoiatame - kui sa meile juba korra oma hinge müüd, siis sa oled selle blogi küljes stuck, nagu näts talla all. Ja kui sa avastad ennast aeg-ajalt mõtlemas, et "huvitav mida IVAN ja GLive vahepeal teinud on?" ning järgmisel hetkel leiad end jälle neid samu seiklusi lugemas, siis tee meile teene... Ei, me ei soovi sinu annetusi. Nende eest võid omale munchiest osta. Me soovime, et sinu vihaselt lihastesse toksitud fapikäsi approveks seda blogi. Me soovime sinu räpast ja kõike näinud hinge! Seega lappa paar korda kotte ja korda meie järel - "MA EI SAKI TULLI!" ning seejärel sheeri seda järjekordset seiklust, mida sa just lugesid. Räägi sellest vastikult rõvedast blogist oma poldile või mutrile, oma vennale või õele, isale või emale ja kolleegile või bossile. Tra näita seda isegi oma koerale! Me oleme siin sinu jaoks, seega levita seda IVANi ja GLive sõltuvust. Anna oma kamraadile prooviks üks väike doos ning meie omalt poolt hoolitseme selle eest, et show läheks edasi!


Tavaseiklusi: 127 (73 IVAN — 54 GLive)
Videoseiklusi: 27 (14 IVAN — 13 GLive)